Sellel konkursil osales meie õpilane Elis-Marlene!
Konkursil ei määratud võitjaid, auhinnalisi kohti said üle 30 autori ja sisukamad tööd on veel kuni 31. oktoobrini näitusel Tartu loodusmajas Lille 10. Külastada saab tööpäevadel kell 9.00-18.00 !
Elis-Marlen Kirmi töö väikestest magevee elanikest paistis silma kui liigirikkuse täpne kujutamine nendest Alam-Pedja elanikest, keda me alati tähele ei panegi.
Esile tõstis tema töö Tartu Loodusmaja ja keskkonnaamet.
Näitusel eksponeeritud tööd tagastatakse 2015.aasta algul, sest neid eksponeeritakse veel novembris-detsembris erinevates paikades (kohad on täpsustamisel).
Seega kellel võimalik, käige loodusmajast läbi ning vaadake töö oma silmadega üle!
Pilt näitusest, Elise pildile tõmbasin punase ringi ümber!
PS: Kui ka teistel lastel toimub midagi erilist (esinemised, osalemised jmt), siis andke teada, jagame kõigiga!
Liisul ja Oskaril oli 12.10 suurepärane sünnipäev. Tahtsin sellest küll õigeaegselt postitada, kuid kõik ei lähe alati nii plaanipäraselt. Lootsin saada väikese jutukese koos pildiga lastelt endilt ja nende peredelt.
Liisu ja Oskar pidasid oma sünnipäeva üpriski suurelt ning järgneva esmaspäeva klassijuhatajatund oli täis emotsioone, mida lapsed jagasid. Tundus, et kõigil oli olnud tegevust ja lusti nii palju kui tarvis.
Liisu ja Oskar tõid ka meile maiustamist! Suur tänu ka selles eest, et õpetajat meeles peeti. Oligi miskit kella viie ajal õhtul hamba alla panna.
Liisu on väga aktiivne ja hakkaja neiu. Talle meeldib kätt tõsta ja oma arvamust avaldada. Tal on väga kaunis naeratus ning vahel on ta krutskeid täis. Ta asjatab köögis ja korraldab kõike, mida on võimalik korraldada. Ta aitab hea meelega õpetajat.
Samas ei meeldi talle alati kui asjad ei lähe nii nagu tema soovib ja siis on naeratuse asemel hoopiski pisarad.
Oskar on väga uudishimulik. Näiteks meeldib talle kiirelt peale töö kätte saamist teada saada, mida teised tulemuseks said. Samuti meeldib talle liikuda - klassis ringe teha, tooliga kõikuda. Üldiselt on ta väga südamlik ja heasoovlik poiss ja tal lihtsalt juhtub äpradusi. Temaga koos on väga tore lihapalle vormida!
Meie koolis on traditsiooniks tähistada teemakuusid. Sel aastal jaotasime teemad pisut laiemalt, mitte ainult õppeainete kaudu. September oli alustuseks selline sissejuhatav tarkusekuu. Oktoober aga eri rahvuste kuu. Selle kuu raames toimus meie koolis rahvuste nädal!
Vahetunnis korraldati mänge. Limbo oli väga populaarne!
Matemaatika tunni raames tegime vahelduseks tööd hoopis atlasega ja koostasime ise lipuvärvidele vastavaid töölehti. Paarilised/rühmad said ise valida missugust töölehe tegemist nad eelistavad (olemasolevad ja värvitud lipud, olemasolevad värvimata lipud ning ise sobivate riikide lipud leida). Igale värvile pidi välja mõtlema vastava vastuse ning siis erinevad korrutamist sisaldavad avaldised välja mõtlema.
Põhimõtteliselt peaks lõpuks saama teha sellise must-valge töölehe, kust peale arvutamist saab teada, mis värvi mingisugust ala peab värvima.
Tundus, et ülesanne oli nende jaoks huvitav ja nad hakkasid hoolega tööle. Kuna töö käis, siis ei olnud ka väga tähtis see, kuidas keegi istub või seisab. Lubasin neil ennast mugavalt tunda. Ainult hääletaseme hoidmisega tuleb meil veel vaeva näha - no kuidagi ei saa paaristööd tehtud nii, et ainult oma paariline kuuleks! Ikka peab terve klass kuulma ja lisaks veel kõrvalklassi rahvas ka!
Lõpuks valmisid kiirematel paaridel ka väga vahvad enda paaride lipud!
Muidugi kulmineerus meie nädal sellega, et meil toimus klassiõhtu.
Loodetavasti saavad kõik nüüd korralikult vaheajal puhata ja vaim on valmis, et novembri kuu korralikult tööd teha. Novembri viimasel nädalal on trimestri lõpp ja saan oma esimesed tunnistused välja kirjutada!
Ilusat vaheaja jätku ja palju võimalusi perega aega veeta! Kui nad räägivad, et oli midagi toredat, siis tihti on see ikka seotud sellega, et sai koos olla ja midagi põnevat teha!
PS: Otsige, laenake kummikud - 29. oktoobril läheme rappa!
Sellel aastal tähistati Sillaotsa koolis õpetajate päeva pisut teisiti. Nimelt 3. oktoobril toimus õpetajate vahetus. Õpetaja Mari-Liis koostas hääletuse, kus õpilased said ise hääletada, mis õpetaja missugust õppeainet sellel päeval annab.
Tulemus oli järgmine Õp. Kaja : füüsika ja geograafia Õp. Maiga : inglise keel Õp. Diana : vene keel ja kirjandus Õp. Anne : kehaline kasvatus Õp. Tiia : eesti keel Õp. Monika : matemaatika Dir. Karin : arvutiõpetus
Kuna minul reedeti tunde ei ole siis jäin sedapuhku vahetusest ilma, kuid koolis olin ikka olemas. Seekord köögitoimkonnas, et õpetajatele maitsvaid snäkke valmistada.
Õpetajad Mari-Liis ja Airi
Täpisteadus. Hea, et prillid ninalt ei lennanud.
Õpilastele oli aga huvitav päev, eriti meeldis neile ilmselt õp Karini arvutiõpetus, kus said iPadidega nuputada.
Otseselt küll mitte meie õpilased, kuid minu õpilased kirjutasid kirjanduse tunnis õpetajate kohta mõistatusi. Kas tunnete ära, kuna on jutt minust?
Meie kooli võluvad õpetajad, kes olid sel päeval kohal! Roosad pole me ilmaasjata. Nimelt on õpetajale kasulik näha maailma läbi pisut roosade prillide!
Kui keegi oleks 16. oktoobril sattunud Sillaotsa kooli lähedusse, oleks ta võinud ennast kaameks ehmatada. Koridori peal tuiskasid ringi sellised kujud, keda tavaliselt koolis ei kohta - näost valge kokk, hiina, rooma ja prantsuse kummitused, USA poiss, tüdruk veiniplekkidega, Samara, vampiirid, kirvega tegelased ning veel muid kirevaid nähtusi. Olid ka neid, kes ilmusid kohale iseendana, see on samuti meeldiv.
Klassiõhtu sai alguse kell 16.00.
Birgit, kes oli meie õhtujuht, andis teada, et toimub "Kostüümivõistlus"
Kolmeliikmeline žurii - Liisu, Cärolin ja Johanna otsustasid siis 10 palli skaalas osalejate saatuse üle.
Iga osaleja tutvustas ennast lühidalt ning näitas kõigile oma kostüümi. Ja kostüümid olid ägedad! Poisid olid samuti koostöös õpetaja Taivoga ette valmistunud ning meisterdasid endale puidust kirved (teatavasti kuri õpetaja keelas kõik terariistad kaasa võtta).
Birgit - õhtujuht ja aktivist (prantuse kummitus)
Carlos - USA poiss kurva saatusega
Elis - Hiina vampiirkummitus, meeldib verd süüa
Kerti - Väga võluv rooma kummitus
Kirvega Arnold :)
Nora - hiina vampiirkummitus
Karl - Oskar hirmuäratava näoga kummitus
Laura - raamatukangelane (tüdruk veiniplekkidega)
Garlo Tom tuli ka lõpuks endana kohale!
Meie kirvekangelased!
Väga austatud žurii - Carolin, Johanna ja Liisu (kes on ka filmist tuntud kui Samara)
Õhtu jätkus toiduvalmistamisega, millest küll kahjuks pilte ei tehtud (õpetaja oli liiga aktsioonis), kuid kõik käisid vähemalt korraks köögist läbi ja andsid enda panuse. Samal ajal oli võimalik kuulata muusikat, ringi joosta ning selgus, et lasteaed oli üks väga kuum koht, mida külastada. Poisid asusid madratseid üles seadma ning tüdrukud liitusid mingi hetk. Selgus, et käsipumbaga võimegi seda tegema jääda!
Igal juhul, said spagetid keedetud, tomatikaste tehtud, lihapallitaigen kokku segatud ning pisikesed pallikesed veeretatud ja küpsetatud. Kuigi pilte pole, siis elamused olid ehedad. Köögis toimetamine lähendab omavahel kõiki. Kokkamist tuleb nendega kindlasti veel teha (ehk mõelda isegi järgmine aasta kokandusringi tegemise peale). See, kuidas Oskariga viimaseid lihapalle koos veeretasime ja vestlesime, on mälestus igaveseks. Ning see tunne, kuidas lõpuks kõik ühe suure laua taga ühiselt enda valmistatud toitu sõime - lihtsalt kaunis.
Jõudsime veel aegsasti igaüks oma taldriku ära pesta ja riidesse panna ning siis oligi juba aeg sõita Tartu Observatooriumi poole. Väino oli nii lahke ja oli nõus meid õhtusel ajal sõidutama. Vaatamata meie soovidele ja pöidlahoidmisele, ei lasknud kliima ennast mõjutada ning taevas oli pilvine.
Jõudsime mõned minutid varem kohale ning saime ka peahoone ees olevat päikesekella uurida. Carlos seletas siis teistele, kuidas see töötab. Varsti aga lasti meid külma tuule eest sooja tuppa peitu. Meid viidi mööda treppe ülemisele korrusele, kus saime kivikestest kokku meisterdatud taevakaarti jälgida. Lapsed imetlesid seda kui palju tööd ja vaeva oli selle valmistamiseks vaja ning kuulasid vaguralt giidi juttu. Nad said ka mõned küsimused küsida, kuigi neile kahjuks ei vastatud just kõige viisakamalt.
Seejärel lasime giidi riietuma, et saaksime mõnesaja meetri kaugusel olevat teleskoobihoonet ja stellaariumit külastada. Samal ajal saime jälgida fotonäitust ning kuna mõned õpilased tahtsid juba mööda pimedaid koridore hiilima minna siis meelitasin nad klassipildi tegemise ideega ühte kohta.
Meie suurepärane ja aktiivne klass!
Selleks ajaks tuli juba giid tagasi ning seiklus mööda kottpimedat rada sai alata. Oleksime tahtnud veel rohkem uurida Päikesesüsteemi planeetide mudelit, mis oli raja äärde istutatud puudest (vahekaugused välja arvutatud), kuid giid arvas, et selle jaoks on liiga pime. Õnneks nägid õpilased põõsaid küll ning nimetasid järjest planeete. Tahtsid giidile näidata, et teavad ikka küll sellest teemast päris palju juba.
Jõudsime siis teleskoobiruumi. Lugesin pead üle - karjas oli veel kolmteist peanuppu alles. Esimene takistusrada sai seega edukalt läbitud.
Teleskoopi - väga suurt pikksilma uudistamas!
Lastele väga meeldis see kui teleskoobi jaoks katuseava lahti tehti - tekitas elevust, pisut hirmu ja segadust (seega klassiõhtu teemasse sobilik). Giid rääkis pisut teleskoobiga töötamisest. Tundus, et lastel oli huvitav. Saime ka teleskoobist sisse piiluda (giid tegi risti hästi heledaks, et oleks miskit vaadata ka). Mõni laps (nimesid nimetamata) tuli mulle küll raudkindlalt väitma, et tema nägi keset pilvist õhtut sealt Päikest. Eks oma silm ole kuningas! Õnneks oli seal palju ruumi ja ringikujuline ruum tekitas neil ilmselt seoses staadioniga sest enamuse arvates oli seal sobilik hakata ringi jooksma ning lekat mängima, mida isegi õpetaja noomimine oluliselt ei pidurdanud.
Kui kõik said teleskoobist sisse piiluda ning katus sai uuesti kinni pandud, siis liikusime edasi Stellaariumisse. Seal sai uurida Päikese- ja kuuvarjutuse mudelit ning näha kuidas taevakehad pöörlevad ja tiirlevad samaaegselt. Lisaks olid seal igasugused vahvad gloobused (nt Marsi ja Kuu gloobused).
Hiljem liikusime edasi, et vaadata programmivahendusel tähti, tähtkujusid, udukogusid ja planeete.
Lõpuks oli aeg pime takistusrada uuesti läbida ning bussi poole liikuda.
Seekord ma alguses nii edukas ei olnud, sest üks poiss arvas, et nii kui väravad avatakse on mõistlik esimese asjana pimedasse võssa joosta (soov oli teisi ehmatada). Sellega saavutas ta selle, et õpetaja oli näost veel valgemaks ehmatatud. Plaan oli siis 12 peanuppu kenasti ja turvaliselt bussi peale toimetada ning seejärel seda viimast otsida. Õnneks sai "ehmatamise" protseduur teostatud ning seejärel ta enam minu juurest ei lahkunud. Vahepeal ehmatasid ülejäänud ühe süütu vastutulija oma kilkamise ja karjumisega poolsurnuks. Ei tasu kummituse temaatikaga ärevaks aetud neljandikele valgustamata teel vastu kõndida.
Seejärel liikusime jälle bussiga kodupoole. Saime näha ka tuledes linna, mis selgus on üks Laura lemmikuid vaateid.
Koolimajja jõudes ootas meid uksetaga kingitus õppealajuhatajalt, Annelilt. Kes jättis meile elektrilise pumba ja sellega päästis meie elu. Seega panimegi muusika mängima ja pumpasime kõik madratsid täis ning mõned varuks ka, et keegi ei peaks keset ööd seda pumpa tööle panema.
Igaühele oma tegevus!
Järgnes õpilaste väljamõeldud kava. Alustasime Liisu mänguga, mis alguses tekitas tunduvalt rohkem draamat kui asi väärt oli ning väsitas juba väsinud poisse veelgi rohkem.
Kuid lõpuks meelitasime kõik mängima ja tundus, et oli vahva. Loodetavasti järgmine kord saame kohe mängima ja ei pea jagelema selle üle, kes saab mängu läbi viia (õppimiskoht ka minule endale).
Peale seda tuli Elise kivikuju mäng, mis oli ka väga populaarne - seal korraldati kohe mitu proovivooru enne kui otsustav voor sai alata.
Edasi tuli toolide mäng, mida kui ma ei eksi, vedas eest Nora.
Lõpuks sättisime magama, mitmed lapsed kurtsid, et on juba väga väsinud. Mõned olid veel ka ärevad ja kartsid, et ei tule und (igasugused kummituse videod olid teinud olemise kõhedaks). Seega tutvustasin neile Simon's cati multikaid - mis tundus, et meeldisid kõigile.
Christopher otsustas, et tema ikkagi kodust väljas magada ei saa ja seega kutsusime talle ema järele.
Lõpuks tulid nukrad tüdrukud kurtma, et diskot ei toimunudki. Seega korraldasime ühe raju 5 minuti disko (saime poisid ka nõusse).
Hiljem veel viimased multikad (kuni kõigil magamisriided seljas ja hambad pestud) ning kell 12.00 kuulutati välja vaidlemist mittelubav öörahu. Poisid kustusid saalis peaaegu koheselt. Tüdrukud ikka lobisesid koridoris veel vaikselt ja sain neid viisakalt keelata. Kuni lõpuks neile kõigile head ööd soovisin ja pai tegin. Kell 12.30 oli vaikus majas. Ainult õpetaja sättis pisut korda majja. Pani osad toidud ära külmkappi ja toimetas kikivarvukil, et uni peale tuleks. Otsustasin, et nõusid ma ei pese põhimõtteliselt - igaüks peab ikka ise oma tagajärjed likvideerima (panin ainult likku, et see hommikul kergem oleks).
Selline hunnik nõusid jäi hommikut ootama!
Kui kõik on uinunud ja õpetaja otsib veel tegevust...
Hommikul oli juba enne seitset äratus. Koolimaja oli külm nagu hundilaut - mina igal juhul lõdisesin pool ööd oma teki all. Selgus ka, et oleme Olga teele ette jäänud ning peame oma magamiskohad ülihelikiirusel ära koristama. Saime selle ülesandega üpris edukalt hakkama ning varsti olid madratsid tühjad ja ruumid korras.
Jätkus hommikusöögi teema - kõik, kes soovisid said miskit süüa. Seejärel klassiõhtu ruumide koristamine, sealjuures nõudepesu. Kuigi mõnda õpilast pidi korduvalt kutsuma olid mõned, kes võtsid koristamise ülesannet tõsisemalt ning ka vastutuse selles eest, et kui õpetaja jääb üksinda potte pesema siis ühtegi ööbimisega klassiõhtut enam ei toimu. Jäid lõpuks ka mulle mõned nõud pesta, kuid see on ainult aus - ka mina sõin!
Kokkuvõttes oli väga vahva. Positiivsena võib välja tuua seda, et üldiselt kuulasid lapsed sõna. Nad olid väga hakkamist täis (planeerisid ise mänge ja tegevusi), Tõraveres käik oli selline hea vahepala, et mänge liiga palju ei oleks. Üldiselt, kui pisut tagant utsitada, mängisid kõik kaasa. Sain igaühega natukene väljaspool klassiruumi juttu rääkida. Kõik magasid öösel ja ei seganud ka teiste magama jäämist (väga palju). Kõik sai koristatud, midagi ei lõhutud ära. Ning peale ühe verd jooksva nina, väljatulnud piimahamba ja peavalu polnud lastel mingeid katastroofilisi vigastusi.
Järgmine kord paremini - rõhutada seda, et ekskursioonile tulevad 4. klassi õpilased ning giid võiks olla selline, kellele lapsed ikkagi meeldivad. Köögis veel konkreetsemalt ülesanded ära jagada (sealjuures ka see, kes mida hiljem peseb). Mängud korralikumalt läbi rääkida ning jagada ära, kes mida läbi viib (vähem tülisid). Rõhutada, et kõik hambaharja ja pasta kaasa võtaksid (peale magusarallit on see lihtsalt kohustuslik). Soojemad tekid ja riided lastele magamiseks kaasa (öösel läheb koolimaja üpris külmaks). Rohkem selliseid mänge, mis poisse ka kaasaksid!
Täname - Sillaotsa kooli öömaja ja õppesõidu sponsoreerimise eest, vanemaid toidu ja kostüümidega varustamise eest, bussijuht Väinot sõidutamise eest, Tartu Observatoorimit vastu võtmise eest, neljandat klassi koos olemise eest!
Sügisene pööripäev saabus ja tõi endaga kaasa selle, et nüüd on päev järjest lühem ja öö järjest pikem. Seega tunnen ka mina, et väike väsimus hakkab sisse tulema ja päris nii kiirelt ei jõua kõike teha kui sooviks. Seega tuleb nüüd alles postitus meie vahvast õppekäigust Kiidjärvele, et üht väga kaunist lindu, Jäälindu, paremini tundma õppida! Kuniks veel seda aastat jagub on see Jäälinnu aasta.
Mida aga muljetasid meie õppekäigust lapsed oma eesti keele loovtöödes? Saate kohe teada.
"...Seal oli nii armas rebase topis. ... Seal oli aga muidugi veel palju loomatopiseid, ka Jäälinnu oma ja paljude teiste lindude omad. Mul on neist loomadest veits kahju. ... Mulle meeldis seal."
"Armas rebase topis"
"... Seal olid ka topised ja käpajäljed ja päris rästik, loomulikult surnud, aga olid nii nunnud. Karu käpajälg oli minu käest suurem. ... Giid oli ka vahva, ainult ta oli haige ja minu arust ei saa tulla tööle, kui sa oled haige ja veel giidina sa nakatad ju lapsed ära. Mulle natuke meeldis."
Loomade jäljed
" Mulle meeldis seal, et saime teha seda, mida me tahtsime, aga seal oli ka miinuseid. Me pidime tegema töölehte ja kuulama, mida giid rääkis ja mul oli nii igav. Siis me hakkasime lollitama."
Poistenurk, kus juttu ja naeru jätkus kauemaks.
Peale väga, väga põhjalikku ülevaadet Jäälinnust tuli kokkuvõte " Jäälinnu elu on ikka päris raske!"
Päevakangelane
Peale väga, väga põhjalikku ülevaadet õppekäigust tuli lõpplause " Soovitan sinna minna!"
Töölehe täitmine täies hoos
"...See oli vahva koht. Ainus asi oli halb, et ma nakatusin. Meie juht oli haige ja nohune. Huvitav, paljud nägid jäälindu aga mina ei näinud. "
Otsime, ehk näeme ka jäälindu!
" ... Tegime palju põnevat. Lahendasime töölehti, vaatasime, kas näeme binokliga jäälindu, meile näidati videoklippe ja multikat jäälinnust ning mängisime ühe mängu. Mul oli kodus natuke paha, sest bussis oli umbne, aga siis mõtlesin sellest toredast õppekäigust Kiidjärvele ja mul hakkas kohe parem. ... Kokkuvõttes oli väga lõbus ja ma soovitan kõigil, nii suurtel kui ka väikestel, sinna jäälinnu kohta õppima ning midagi uut teada saama minna."
"... Seal oli lahe ja väga tore. ... Mulle meeldis seal teha töölehte ja kuulata, mida räägiti. ... Mulle ei meeldinud seal see, et me pidime olema viienda klaasiga, nad ei käitunud meiega hästi, nad naeravad meie üle. Kõige rohkem meeldis mulle jäälinnu multifilm. ... Neid kutsutakse lendavaks kristalliks või Taevaskoja pärliks. Mulle meeldis väga seal!"
"... Jäälinnu töö oli väga raske, aga seal oli tore selle poolest, et nalja sai ja nägime jäälindu. ... Jäälindudele ei meeldi see, et vesi oleks sogane aga nende pesa on seest igasugust rämpsu täis, sest nad oksendavad ja lasevad oma väljaheite sinna sisse. "
Õpilastele meeldisid topised väga.
Sellised ausad ja ilusad mõtted mõnedelt õppepäevalistelt. Minu arvates oli Kiidjärve näitus, mis on kõigile külastajatele avatud, väga tore ja mitmekesine. Lastele meeldisid väga topised. Võimalus lähedalt loomi näha ja uurida. Õppepäev andis väga hea ülevaate Jäälinnust. Lugedes õpilaste töösid on näha, et väga paljud said midagi uut ja huvitavat teada. Ilm oli ka suurepärane ning bussi oodates sai veel sooja sügispäeva nautida ja D-vitamiini talletada.
Lõpumäng, et kõige tähtsam üle korrata. Mäng lõppes maiustades.
.jpg)
.jpg)
